Korduma kippuvad küsimused

Kuidas see töötab

Kuidas raport valmib?

Sisestad katastritunnuse, aadressi või talu nime. Leiame koha kaardilt ja näitame kohe tasuta eelvaate: mis mõisa, valla ja kihelkonna alla koht kuulus, mitu arhiivikirjet selle piirkonna kohta leidub ning vanad kaardid ja tänane aerofoto.

Kui tellid raporti, hakkab koha kallal tööle tehisintellekt (Anthropicu Claude), kellel on käes samad allikad, mida kasutaks kohaajaloo uurija:

• Maa- ja Ruumiameti ajaloolised kaardid: Mellini atlas, verstakaardid, 1930. aastate katastrikaart, vanad ortofotod ja reljeef, igaüks lõigatud täpselt sinu koha ümbert;
• Rahvusarhiivi andmebaasid ja skaneeritud toimikud Saagas: hingeloendid, kirikuraamatud, kinnistusraamatud, talundilehed, mõisa- ja külaplaanid;
• Rahvusraamatukogu digiteeritud ajalehed, Fotise fotod, Eesti Keele Instituudi kohanimeraamat, ehitisregister ja Muinsuskaitseameti register.

Ta otsib koha nime eri kirjakujudega (ka saksa- ja venekeelsetega), avab leitud toimikud, loeb läbi sadu lehekülgi ja kirjutab leitu kokku: koha lugu, ajajoon, omanikud ja elanikud, kaardid, fotod ning loetelu toimikutest, mida tasub ise edasi uurida. Iga olulise väite juures on viide allikale.

Kui kaua see võtab?

Tavaliselt 15–30 minutit; rikkalike allikatega koht võtab kauem, sest siis on rohkem lugeda. Lehte ei pea lahti hoidma: saadame valmis raporti lingi e-postiga. Kui sama koha kohta on viimase 30 päeva jooksul raport juba tehtud, saad selle koopia kohe.

Mida pean koha kohta teadma?

Kõige täpsem on katastritunnus (nt 78401:108:0550): selle leiad Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardilt. Sobib ka aadress või talu nimi koos küla ja vallaga. Eestis on palju samanimelisi talusid, seega küsime enne raporti alustamist üle, kas leidsime õige koha.

Kui talu on ammu kadunud ja tänasel kaardil seda nime pole, sisesta praegune katastriüksus või aadress. Kui sul on kontol raport olemas, kirjuta enne alustamist väljale „Mida soovid eriti teada?“ vana talu nimi ja raport otsib ka seda; muidu küsi selle kohta pärast raporti valmimist lisaküsimusega.

Milliste kohtade kohta raporti saab?

Iga Eesti koha kohta: talu, maaüksus, linnamaja, küla, mõis või kõrts. Mida vanem ja maalisem koht, seda rohkem on tavaliselt vanu kaarte ja arhiivitoimikuid. Linnas asuva uue maja kohta leidub sageli vähem, aga ka siis räägib raport, mis maa peal enne oli.

Hind

Miks raport nii palju maksab?

Sest raport ei tule valmis andmebaasist: iga koht uuritakse allikatest läbi ja see töö on päriselt kallis:

• Kasutame kõige võimekamat mudelit. Koha ajalugu on peidus 18.–19. sajandi käsitsi kirjutatud saksakeelsetes hingeloendites ja kirikuraamatutes, venekeelsetes kinnistusraamatutes ja vanadel kaartidel. Nende lugemiseks ja kaartide võrdlemiseks tänasega on vaja kõige uuemat ja suuremat mudelit. Proovisime odavamaid: need jätsid arhiivilehed lugemata ega leidnud talu omanikke üles.
• Lugemist on palju. Ühe raporti jaoks vaatab süsteem läbi sadu arhiivilehekülgi ja teeb üle saja mudelipäringu. Ainuüksi tehisintellekti arvutuskulu on märkimisväärne.
• Hind sisaldab rohkem kui raportit: 3 lisaküsimust, PDF-i ja raporti alalise säilitamise.

Sama töö arhiivis ise tehes võtab päevi, isegi nädalaid. Kohalugu teeb selle poole tunniga ja ütleb, milliseid toimikuid tasub edasi uurida.

Mis on tasuta?

Eelvaade: koha asukoht, mõis ja kihelkond, arhiivikirjete arv ja näited, vanad kaardid ning tänane aerofoto. Nii näed enne maksmist, kas leidsime õige koha ja kui palju allikaid sealt leidub. Terveid raporteid saad lugeda avalehe näidisraportitest ja kohalugudest.

Mis saab, kui raport ebaõnnestub või midagi ei leita?

Kui raporti koostamine ei jõua tulemuseni, tuleb raport kontole automaatselt tagasi. Kui allikaid on vähe, ütleb raport seda ausalt ja näitab, kust veel otsida.

Kas saan raha tagasi?

Kasutamata raportite eest 14 päeva jooksul jah. Juba koostatud raporti eest mitte, sest see on sinu nõusolekul kohe valminud digitaalne sisu. Täpsemalt tingimustes.

Kas ostetud raportid aeguvad?

Ei. Paketi raportid jäävad kontole, kuni need ära kasutad, näiteks oma kodu, vanavanemate talu ja sünnikoha jaoks.

Raport

Kas raportit saab jagada?

Jah. Vaikimisi näed raportit ainult sina. Raporti lehel saad sisse lülitada jagamise lingiga: siis näeb raportit koos lisaküsimuste vastustega igaüks, kellele lingi saadad, ka ilma kontota. Jagamise saad igal ajal välja lülitada. Raporti saad alla laadida ka PDF-ina, et seda printida või meiliga saata.

Kas raport jääb alles?

Jah. Raport jääb sinu kontole „Minu raportid“ alla, kuni selle ise kustutad. Sisse logid e-postiga saadetava lingiga, parooli pole vaja.

Mis on lisaküsimused?

Iga raportiga saad esitada 3 täpsustavat küsimust, näiteks küla, mõisa, naabertalu või mõne leitud dokumendi kohta. Vastuse jaoks uuritakse allikaid uuesti ja see lisatakse raporti juurde.

Kas raportis olev on õige?

Raport põhineb allikatel ja iga olulise väite juures on viide, mida saad ise kontrollida: arhiivitoimiku puhul ka kaadri number Saagas. Oletused on tekstis oletustena märgitud. Tehisintellekt võib siiski eksida, näiteks lugeda vanast käekirjast nime valesti või segi ajada kaks samanimelist talu. Kontrolli olulised faktid allikast, eriti enne kui neid edasi kirjutad.

Kas raport aitab sugupuu uurida?

Raport uurib kohta, mitte inimest, aga koha kaudu leiab sageli ka inimesed: kes talu pidasid, kes seal hingeloendite järgi elasid ja millistes kirikuraamatutes neid otsida. Kui otsid kindlat esivanemat, kirjuta tema nimi enne raporti alustamist väljale „Mida soovid eriti teada?“ (kui sul on kontol raport olemas) või küsi tema kohta lisaküsimusega.

Kas raport nimetab praeguseid omanikke?

Ei. Raport ei nimeta elavaid eraisikuid ega kinnistu praegusi omanikke. Ajalugu jõuab tavaliselt 1940. aastateni; nõukogude aja kohta leidub avalikes allikates vähem.

Kas ma ei saaks ise?

Kas ma ei võiks lihtsalt ChatGPT-lt küsida?

Võid, ja üldise ülevaate kihelkonnast või mõisast saad sealt kiiresti. Konkreetse talu või maja ajalugu on aga allikates, mida tavaline vestlusrobot ei näe:

• Arhiivi skaneeritud käsikirjad. Omanike ja elanike nimed on hingeloenditest, kirikuraamatutest ja kinnistusraamatutest tehtud piltidel, mida otsingumootorid ei loe. Kohalugu leiab Rahvusarhiivi andmebaasist õige toimiku, avab Saagas õiged leheküljed ja loeb käekirja välja.
• Täpne koht vanadel kaartidel. Katastriüksuse piirid pannakse koordinaatide järgi vanadele kaartidele, nii et näed, mis just sinu maatükil 1790. aastatel, 1900. või 1939. aastal oli.
• Viited, mida saab kontrollida. Vestlusrobot vastab enesekindlalt ka siis, kui ta ei tea. Kohaloo raportis on iga väite juures allikas, kust selle leiad.

Lühidalt: vestlusrobot räägib, mida ta piirkonna kohta üldiselt teab, Kohalugu uurib allikatest just sinu kohta.

Kas ma võiksin ise arhiivis uurida?

Kindlasti, ja raport aitab sind selles: lõpus on loetelu toimikutest koos Saaga linkidega ja juhis, kuidas edasi otsida. Raport säästab sulle esimesed päevad, mis kuluvad õige mõisa, kihelkonna ja toimikute leidmisele.

Muu

Kes Kohaloo taga on?

Kohalugu teeb Integrated Technologies OÜ (registrikood 16156939). Raporti koostab tehisintellekt, aga meiega saad alati ühendust: kirjuta tere@kohalugu.ee või kasuta lehe nurgas nuppu „Küsi meilt“.