Kohalugu kohaajaloo raportid arhiividest ja vanadelt kaartidelt

Kohalood · Saku

Saku 19. sajandil

Kes elasid Saku mõisas ja selle külades 19. sajandil ja kus olid nende talud: inimesed 1816. aasta hingeloendist, mõis, talude müük ja raudtee ajalehtedest. Vali kaardilt number: vasakul on vana kaart, paremal tänane Saku. Nuppudega + ja − saab kaarti suurendada ja suurendatud kaarti lohistada.

Kaardid: Maa- ja Ruumiamet (Schmidti aluskaart, hilisem trükk: sellel on juba 1900. aastal avatud raudtee; Eesti topograafiline kaart 1:25 000, 1925; tänane kaart ja ortofoto). Schmidti kaart on väikese mõõtkavaga (umbes 1:200 000) ja nihkes: näiteks Vääna jõgi Saku ja Tänassilma vahel on sellel kuni kilomeetri võrra idas. Täpse asukoha näitab 1925. aasta kaart. Vanadel kaartidel talude nimesid ei ole, nii et numbrid on paigutatud 1925. aasta kaardi ja tänase aadressiregistri samanimeliste talude järgi: küla või talu on õige, täpne koht võib olla mõnesaja meetri võrra nihkes. Mõisad ja kõrtsid on pärandkultuuri andmebaasist (RMK/Keskkonnaagentuur). [?] tähendab halvasti loetavat nime.

  • 466inimest Saku mõisa all juunis 1816
  • ~40talu, kõrtsi ja vabadiku peret
  • 27mõisateenijat
  • 14meest viidi 1812–1815 nekrutiks
  • 1820esimene teade Saku pruulikojast

Mõis ja selle härrad

1816. aasta 20. juunil esitas Saku mõisa hingeloendi selle omanik, krahv Carl Friedrich von Rehbinder. Pealkirja järgi on see mõisa „Erbleute“ ehk pärisorjade loend. Nädal varem oli ta esitanud samasuguse loendi oma teise mõisa, Friedrichshoffi kohta. Inimesi kirjutati kahe mõisa vahel edasi-tagasi: Tänassilma küla kümme talu läksid 1813 tervikuna Friedrichshoffi alla, sealt toodi Sakku sulaseid ja teenreid.

1816. aasta revisjonilehe tiitelleht käsikirjas
„Revisions Liste. Anno 1816 den 20sten Juny … Gutes Sack … eingereicht von dem Besitzer desselben Grafen Carl Friedrich von Rehbinder.“ Rahvusarhiiv, Saaga, EAA.1864.2.VII-87, kaader 68.

Ehitus, kahhelkivid ja õlu

Aastatel 1819–1821 ehitati mõisas. Seda näitavad kolm kohtuasja, mis jõudsid Eestimaa kubermanguvalitsusse: 1819 nõudis müürsepp Ritter krahvilt võlga, samal aastal nõudis Tallinna kodanik Stepanow, et arhitekt Jonichen võtaks vastu Saku mõisa jaoks ostetud kahhelkivid ehk ahjukivid, ja 1821 nõudis ehitusmeister Jänichen krahvilt palka. Mis hoonet ehitati, toimikute pealkirjad ei ütle. Mälestiste registris on peahoone dateeritud 1830. aastaga.

19. oktoobril 1820 on Saku mõisa pruulikoda esimest korda kirjas: Eestimaa Aadli Eralaenupanga pandinimistus mõisa laenutoimikus. Sealt selgub ka, et õlut pruuliti ja viina põletati ühes ja samas hoones. Sellest daatumist arvestab oma algust ka tänane Saku Õlletehas. 1936. aastal kirjutas Uus Eesti, et õllevabrik asutati 1876. H. Gustavsoni järgi pandi siis tõenäoliselt nurgakivi uuele aurujõul töötavale vabrikuhoonele; vana õllekoda ehitati 1878 ümber meiereiks.

Mõisarahvas

Mõisa juures elas 16 meest ja 11 naist, kes olid mõisateenijad: aednik Matz Iwansohn (59) ja tema naine Marry, kutsar [?] Johan Andreesohn (25), kolm noort teenrit vanuses 19, 14 ja 12, karjamõisa kubjas [?] Hans Johansohn (46) koos naise ja kolme lapsega ning arvatavasti kalur ja kokk. 1819. aastal oli kubermanguvalitsuses toimik krahv Rehbinderi kohta, keda süüdistati Saku mõisa teenijate väärkohtlemises. Toimikut ei ole digiteeritud, nii et selle sisu ja lõpptulemus pole teada.

1929. aastal kirjutas kohalik elanik Päevalehes, mida rahvas mäletas. „Viimane Rehbinder“ lasknud vana mõisa püssirohuga maha lõhkuda ja uue ehitada, läinud pärast naise surma „pool hulluks“, ja üks tugev tüdruk, kes talle vastu hakanud, saanud rängalt peksa. Ta olevat lõhkunud Kiisapere, suure Sikasarve, kaks Lokuti talu ja Tõdva talu ning rajanud nende asemele karjamõisad. Need on rahvajutud, aga 1816. aasta loendis on need talud olemas: kaks Lökkotat, Todwa ja arvatavasti Sirwasarwe.

Elu taludes

Talus ei elanud ainult peremehe pere. Seal elasid ka sulased oma peredega, teenijatüdrukud, lesed ja vanad vabadikud. Ühes talus elas tavaliselt üle kümne inimese.

Jaani talu Kaiama külas

Jaani talus elas 1816. aastal 16 inimest, peaaegu kõik ühest suguvõsast. Peremees Hans Tönnosohn oli 67-aastane lesk. Tema vanim poeg Mats suri 1815; Matsi lesk Liso (43) jäi tallu kuue lapsega, kellest vanim, Ann, oli 16 ja noorim, Mats, neljane. Teine poeg Jürry (34) elas talus oma naise Anna ja kahe väikese pojaga. Nooremad pojad Mart (26) ja Carl (23) olid samuti kodus. Lisaks olid talus teenijatüdruk Marry (30) ja lesk Lehno (50). 1925. aasta kaardil on talu nimi Jooni.

Jaani talu 1816. aasta revisjonilehel: vasakul mehed, paremal naised
Jaani talu (pere nr 22) 1816. aasta revisjonis: vasakul mehed vanusega 1811 ja 1816, paremal naised. Rahvusarhiiv, Saaga, EAA.1864.2.VII-87, kaader 83.

Mida loend veel räägib

  • Noored peremehed. Saunawelja peremees Hans Martsohn oli 20¾, Suresodi peremees Tönno 20½ ja Tõdva Tilli [?] talu peremees Mats 21: kõigi isad olid surnud.
  • Surm ja vahetus. Aastatel 1811–1816 suri 29 meest. Loendi Kaiama-osa kuuest talust neljas oli peremees vahetunud.
  • Sõda. 1812–1815 viidi Sakust nekrutiks 14 meest. Teenistus kestis siis 25 aastat ja koju jõudsid vähesed.
  • Liikumine. Kümned sulased on 1816. aastal kirjas märkega „war in No …“: viie aasta jooksul olid nad kolinud teise tallu.
  • Lapsed. 1811–1816 sündis 29 poissi. Ti[?]ldi talus olid kaksikud Jaan ja Hindrich (2), Lökkotas kaksikud Lehno ja Mally (6). Taggaleppa talu noorim, Anno, oli loendi ajal 9 nädalat vana.

Seadus, vald, kirik ja sõjavägi

1816. aasta loendis on Saku inimesed veel pärisorjad. Sama aasta talurahvaseadusega kaotati Eestimaal pärisorjus järk-järgult, ja üleminekut korraldas selleks loodud komisjon. Uue korra järgi oli mõisa talupoegadel oma vald ja vallavanem. Saku vald oli 1820. aastal olemas: septembrist 1820 veebruarini 1821 on talurahvaseaduse komisjonis toimik Saku ja Joa mõisa vallavanema ametist kõrvaldamise („Suspendierung“) kohta, sest nekrutiand oli täitmata.

Mõisasüda, Tammemäe ja Juuliku kuulusid Keila kihelkonda, Tõdva, Kiisa ja Lokuti aga Hageri kihelkonda. Kajamaa on EKI kohanimeraamatu järgi samuti Hageri kihelkonnas, 1890. aasta müügikuulutus nimetab seda aga Keila omaks. 1820. aastal nõudis kubermanguvalitsus Saku mõisalt Hageri kirikule võlgu jäänud maksu ja 1821 veel kord kirikuvõlga.

Õnnetused ja kohtuasjad

Kubermanguvalitsuse ja talurahvaseaduse komisjoni toimikute pealkirjade järgi (toimikud ise ei ole digiteeritud):

  • 1817 Lääne-Harju adrakohtunik teatas Saku poisist Carlist, kes oli kogemata maha lastud.
  • 1818 Saku tüdrukut Marryt süüdistati lapsetapus.
  • 1819 Saku nekrutinaine Truto palus toetust oma lapse ülalpidamiseks.
  • 1819 Krahv Rehbinderit süüdistati mõisa teenijate väärkohtlemises.
  • 1820–21 Vallavanem kõrvaldati ametist täitmata nekrutiandi pärast.
  • 1826 Saku metsas ründasid sõdurid Raikküla teenijatüdrukut Marryt.
  • 1828–29 Rehbinder palus Kannamäe kõrtsi ja Tänassilma küla Saku mõisast eraldada.

Mis edasi sai

  • 1826 Uues hingeloendis oli Saku mõisa all 210 meest. Mõned olid tulnud Friedrichshoffist ja mujalt, teised läinud Friedrichshoffi, Jõgisoole ja Kurtnasse.
  • 1835 Saku pered said perekonnanimed, kokku 74 nime.
  • 1843 Rehbinderid müüsid mõisa Rudolf von Patkulile.
  • 1846 Maamõõtja Feldmann joonistas mõisa kaardi, varaseima digiteeritud kaardi kogu mõisast.
  • 1866 Uue vallaseadusega said vallad mõisast sõltumatuks. Saku vallamaja oli Kajamaal ja 1869 avati selles vallakool.
  • 1868–1869 Maakrediitseltsi talulaenude toimikutesse joonistati Saku talude ja külade kaardid.
  • 1876–1897 Mõisa juurde ehitati uus õllevabrik, vana õllekoda sai 1878 meiereiks. Tulekindlustuse poliisidel on 1877. aastast võlvitud õllekelder ja 1884 ning 1897 õllevabriku hooned.
  • 1900 Avati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee ja Saku jaam. Raudtee on kaardi vanal kihil juba peal. Tänast Saku alevikku 19. sajandil veel ei olnud: 1846. aasta kaardil on seal mõisa põllud ja heinamaad, alevik kasvas 20. sajandil jaama ja õllevabriku ümber.
Saku mõisa kaart 1846 Saku mõisasüda 1846. aasta kaardil
„Charte des Gutes Sack im Kegelschen Kirchspiel gem. Feldmann im Jahr 1846“. Paremal mõisasüda: hooned ja aed, jõe ääres tiigid, ümberringi põllud (ar), heinamaad (heu) ja metsad; all paremal Kaiama. Rahvusarhiiv, kaardikogu, EAA.854.4.830.

1835. aasta perekonnanimed

Mõnes nimes on näha talunimi: Ildas (Tõdva Ildase talu), Esko (Kaiama Esso talu), Prosa (Proosa talu), Sursööt (Suresodi). Need seosed on oletus, sest nimeraamatu andmebaas ei ütle, milline pere millise nime sai.

Aller · Artow · Asar · Eil · Elman · Esko · Ildas · Ilmets · Jenter · Jut · Jaennes · Kallik · Kannep · Kanker · Karlsohn · Kiser · Kleting · Koding · Kreiman · Kullin · Gutman · Kuuser · Kärp · Künnap · Laks · Lehtsoar · Lempner · Leppe · Leter · Liwing · Lilwelt · Limberg · Loosmees · Luup · Marmor · Metskuk · Miilkop · Murman · Noabe · Nuwert · Nömwerk · Orner · Palser · Plint · Prinlow · Prosa · Pumwerk · Pölk · Rahk · Rekkald · Rennberg · Renner · Ressal · Roster · Russ · Räsper · Salm · Seeperk · Serg · Sursööt · Swalbe · Tewer · Trassman · Triman · Trumm · Tuller · Tunsman · Uming · Walting · Weelperk · Wenner · Widerman · Wiirman · Woormees

Sajandi teine pool

Talud saavad peremeeste omaks

Pärast pärisorjuse kaotamist kuulus maa ikka mõisale ja talupojad olid rentnikud. 1860. aastatel hakkasid mõisad talusid talupoegadele müüma, ja Eestimaa Kubermangu Teataja avaldas iga ostu, kui see kohtus sisse kirjutati. Novembris 1869 teatas leht Saku mõisa müükidest Hageri poolel (Seppa) ja Keila poolel (Uus-Kiipso), 1871 järgmistest. 1875 kirjutati sisse kaks suurt ostu: Tõdva, 304 tiinu ehk umbes 330 hektarit (osaliselt mõisa enda maa), talupoeg Pearn Gustavi poeg Kurmannile 20 000 rubla eest ja Trani, 59 tiinu, Karl Birkenbergile 5000 rubla eest.

1890. aasta sügisel kuulutas Postimees: „Maritsa talu koht Keila kihelkonnas Saku wallas Kaiama külas 19 wersta Tallinnast, 70 tiinumaad suur, on hääde tingimistega priitahtlikult müüa.“ Arvatavasti on see 1816. aasta loendi Maaritse [?] talu, kus peremees oli siis 24-aastane Johann Hansohn.

Mõisaherra, õllevabrik ja pasunakoor

Sajandi lõpul oli Saku mõisa omanik Valerian von Baggehufwudt (ajalehtedes ka Baggohufwudt ja Baggo), Peterburis sündinud ja õigeusku. Ta oli Eestimaa piimaühisuse ja aiapidamise seltsi esimees. Eesti ajalehed kirjutasid temast enamasti kiitvalt:

  • 1888 pidas mõisaherra oma teenijatele mardipeo näitemängu ja tantsuga: „naljakas oli näha, kuda ülemad ja alamad üksteisega tantsu keerutasiwad ja nalja heitsiwad“. Ta oli oma kuluga muretsenud vallale pillid suure koori jaoks ja asutanud laulukoori.
  • 1889 kinnitas siseminister Saku mõisa tulekaitseseltsi põhikirja. 1895 tulid Saku õllevabriku tuletõrjujad appi, kui Tänassilmas põles Kelementi talu elumaja.
  • 1891 mõistis Tallinna ringkonnakohus Baggehufwudtile rahatrahvi selle eest, et ta oli oma tööliste lastele asutanud oma kooli. Trahvi suurus on ajalehe skaneeringus loetamatu.
  • 1892 võttis Saku valla muusikakoor Kohilas vastu Eestimaa kuberneri vürst Šahhovskoi.
  • 1894 avas Saku mõis Tallinnas Laia tänaval, teatri vastas, Saku õlle kaupluse ja kontori.
  • 1895 kindlustas mõisaherra kõik õllevabriku töölised: vigastuse korral 20 kopikat kuni rubla päevas, surma korral 200 rubla omastele. Sama artikli järgi kulus vabrikus aastas mitu tuhat tšetverti otra, vabrikust oli telefoniliin Tallinna kontorisse ja aurujõul töötava võivabriku või läks peamiselt Peterburi.
  • 1895 juhatas Saku valla muusikakoori köster Wurmberg, varem Tallinna Kaarli kiriku koori juht; koor mängis ka seltside pidudel. 1896 oli Wurmberg Sakus kooliõpetaja.
  • 1899 sai õllevabrikust aktsiaselts „Saku õllevabriku selts“ 300 000 rubla põhikapitaliga.

Mida ajalehed veel Sakust kirjutasid

  • 1868 Kubermanguvalitsus teatas, et Saku mõisas on loomataud.
  • 1885 Põrnatõbi: Saku mõisas oli juba 30 looma surnud.
  • 1888 Saku valla Hageri-poolsed peremehed tegid öise hulkumise vastu omavahelise seaduse: iga peremees peab oma teenijate järele vaatama.
  • 1892 Saku mõisa sepa õpipoiss Johan Linder (27) uppus Saku jõkke.
  • 1893 Saku mõisa õllevedaja J. O. röövisid teel kaabakad: kiskusid jalast saapa, võtsid mütsi ja rebisid palitult tasku koos kaupluse raamatuga; raha läks kaduma veidi üle viie rubla.
  • 1894 Tammemäe kõrtsi juures suri rändkaupmees Mendel, kelle pere oli Ameerikas.
  • 1895 Vargad tungisid öösel Saku mõisa ja viisid peaaegu kõik hõbeasjad.

Raudtee tuleb

Juunis 1897 jõudis Tallinna raudteeseltsi saadik, et sõita Saku, Kohila ja Valtu poole maad üle vaatama. Suvel 1898 algasid mullatööd Tallinna ja Saku vahel. Juunis 1899 olid rööpad Saku mõisani maas: „minewal laupäewal sõitis esimene rong Tallinnast Saku mõisasse“, ja esmaspäeval tõi esimene kaubarong mõisast hulga aiasaadusi Tallinna aianäitusele. Sügisel ehitati Saku jaama ja haruteed mõisani.

Postimehe kirjasaatja kirjeldas 1900. aasta juunis sõitu uuel teel: „Saku waksal on Saku mõisa juures, nõmme pääl.“ Juulist käisid pühapäeviti Tallinnast Sakku lõbusõidurongid, viis rongi päevas. Esimesel pühapäeval olid need nii täis, et appi võeti kaubavagunid ja lahtised platvormid. Eesti Postimees kirjutas, et raudtee tahab, „et Sakust aegamööda teine Nõmme wõiks saada“.

Kõik pered 1816. aastal

Vanused on juunist 1816; 1820. aastal olid kõik neli aastat vanemad. Talunimed on kirjas nii, nagu loendis. Kokku: talupoegi 203 meest ja 236 naist, mõisarahvast 16 meest ja 11 naist.

NrTaluPeremees (vanus 1816)Märkused
Tänassilma küla: kogu küla kirjutati 1813 Friedrichshoffi mõisa alla
1–10Otsa, Willi[?]a, Rand[?]ari, Jago[?], Thoma, Tamme[?], Walja, Willemets[?], Nuggese[?], Pe[?]aliusso—Kolm noormeest viidi 1812–1813 nekrutiks.
Uued talud
11Linna[?]Daniel Danielsohn, 38Naine Marry, 4 last, teenijatüdruk. 1826 läks pere Jõgisoole.
12Ti[?]ldiTönno Jürrysohn, 43Naine Maddy, 47; 6 last, nende seas kaksikud Jaan ja Hindrich, 2.
14Paddala[?]Hindrich †1814
18K[?]iarweCarl Martsohn, kõrtsmik, 474 poega; lesk Ann, 80.
19Tammemä[e]Jürry Jaansohn, kõrtsmik, 60Mart suri 1815; lesk ja tütred.
Kaiama küla
20Maaritse[?]Johann Hansohn, 24Vana peremees suri 1816; sulane Hans viidi 1814 nekrutiks.
21AdoJoseph, 32Isa Jaan suri 1816.
22JaaniHans Tönnosohn, 67, lesk16 inimest; vt allpool.
23Pomeste / P[?]tsosoMats Jaansohn, 47Eelmine peremees suri 1813; 5 tütart.
24Esso[?]Jaan Jürrysohn, 50Neli sulast.
25Aarla[?]Jaan, 31 (isa Jaan, 73)Teenijatüdruku poeg Peter viidi 1813 nekrutiks.
Tõdva küla
26Kangro[?]Michel Michelsohn, 28
27Arrasia[?]—1816 tühi: peremees läks perre 34, poeg suri 1815.
28Ildase[?]Peter Johansohn, 42Vahetas peremehe kohta perega 53; 5 tütart.
29SeppaJonas Johansohn, 36Mitu peret ühes talus; kaks sulast toodi 1812–13 teisest mõisast.
30Kubjasse[?] / MattsoJürry Tönnissohn, 38Vabadik Matt, 80, ja tema naine Trino, 70.
31MaddiHindrich, 46Isa Johann, 71, on vabadik.
32Pössa[?]Jaan Andressohn, 49Sulane Hans viidi 1812 nekrutiks.
33Kuwälla[?]Johann Jürrysohn, 464 poega.
34Annuse[?]Hans Jürrysohn, 35Teine abielu, naine Lehno, 22.
35Truli[?]Jürry Hanssohn, 49Sulane Pertel viidi 1812 nekrutiks.
36Truli[?] vabadikCarl Carlsohn †1812Lesk Anno, 45, ja lapsed.
37Tilli[?]Mats, 21Isa suri 1813, vend viidi 1815 nekrutiks.
39Alliko[?]Mart Jürrysohn, 30
Uued talud ja kõrtsid
40Tödwakörtso[?]Pertel Matsohn, 53Arvatavasti Tõdva kõrts.
41Traische KrugHans Hindrichsohn, 30Hiljem Trani kõrts.
43Ojo/Aso[?]Johan, 40 (isa Tönno, 70)Kasulapsed.
46Tisleri[?]Jaan Tönnissohn, 63, lesk
Ilma küla pealkirjata
47KarroMart, 23 (isa Mats, 71)Palju sulaseid; Mickel viidi 1812 nekrutiks.
48Sirwasarwe[?]Mart, 44 (isa Pertel, 76)Arvatavasti 1929. aasta loo „suur Sikasarve“.
49Kornomae[?]Thomas Matssohn, vabadik, 60Kaks peret toodi 1812 Friedrichshoffist.
50SutlemaJürry Jürrysohn, 41
51Suresodi[?]Tönno, 20½Isa suri 1814; kaks venda on kirjas nõdradena.
52SaunaweljaHans Martsohn, 20¾Ema Greth (lesk) ja 4 õde.
53Lökkota[?]Jaan Jaansohn, 36Ämm Kaÿ, 75.
54LökkotaAdo Johansohn, 44Kaksikud Lehno ja Mally, 6.
55TodwaMats Matssohn, 49
56TaggaleppaJaan Jaansohn, 34Naine Mally, 22; Anno, 9 nädalat.
57Põlzama[?]Hindrich Carlsohn, 65Endine mõisateener.
58MeddawaMagnus Martsohn, 51Endine mõisateener; vana teenijatüdruk Anno, 72.
59Krug Wibbo[?]Hans Jaansohn, 56Kõrts.
Mõisad, karjamõisad ja vallamaja kaardil (7)
HooneLiikMida teame
Üksnurme mõismõisNaabermõis (Uxnorm), kirjas juba 1782. aasta hingeloendis.
Jälgimäe mõismõisNaabermõis (Jelgimeggi), kirjas juba 1782. aasta hingeloendis.
Kirdalu mõismõisNaabermõis (Kirdal), kirjas juba 1782. aasta hingeloendis.
Sausti mõismõisNaabermõis (Sauss), kirjas juba 1782. aasta hingeloendis.
Juuliku karjamõis (Julienhof)karjamõisSaku mõisa karjamõis; on Feldmanni 1846. aasta mõisakaardil.
Kiisa karjamõis ja veskikarjamõisVeski on teada 17. sajandist, karjamõis 1844. aasta kaardilt. 1888 anti „Kiisa weski (kahe paari kiwidega)“ rendile (Postimees 2.04.1888).
Saku vallamaja ja koolvallamaja ja koolSaku vallamaja Kajamaal; selles avati 1869 vallakool. Asukoht 1925. aasta kaardilt.

Asukohad: pärandkultuuri andmebaas (RMK/Keskkonnaagentuur), mälestiste register ja 1925. aasta kaart.

Milline 1816. aasta talu on milline koht kaardil
1816 (pere nr)1925 kaardilTänaKaardil
Ado (21)AaduAdo, Kajamaa2
Jaani (22)Jooni—2
Esso [?] (24)EskuEsko, Kajamaa2
Maaritse [?] (20)Maritsa—2
Aarla [?] (25)Aasla—2
Taggaleppa (56)TagalepaTagalepa, Kajamaa2
Pomeste / P[?]tsoso (23)——2 (Kaiama loendis)
Saunawelja (52)SaunaväljaSaunavälja, Kajamaa3
Suresodi [?] (51)Suuresti—4
Kangro [?] (26)KangruKangro, Tõdva5
Ildase [?] (28)HildaseIldase, Tõdva5
Seppa (29)Sepa—5
Mattso (30)—Matsu, Tõdva5
Annuse [?] (34)AnnuseAnnuse, Tõdva5
Truli [?] (35)Pruuli—5
Tilli [?] (37)Pilli—5
Alliko [?] (39)AllikuAllika, Tõdva5
Arrasia, Maddi, Pössa, Kuwälla, Truli vabadik (27, 31–33, 36)——5 (Tõdva loendis)
Traische Krug (41)Traani—6
Karro (47)Vanakaru, NoorkaruKaru, Vana-Karu, Tõdva7
Kornomae [?] (49)V. ja S. KörnomaKõrnumäe, Kirdalu8
Lökkota (53, 54)Lokuti asundusLokuti küla9
Tammemä[e] kõrts (19)TammemäeTammemäe küla10
Tödwakörtso [?] (40)Tõdva v. kõrts—13

Asukohta ei leitud: Linna, Ti[?]ldi, Paddala, K[?]iarwe kõrts, Ojo/Aso, Tisleri, Sirwasarwe, Sutlema, Todwa, Põlzama, Meddawa ja Krug Wibbo. Nende nime ei ole 1925. aasta kaardil ega tänases aadressiregistris.

Kuidas see lugu tehti

Lugu põhineb Kohaloo uurimistööriistadel: Saku mõisa 1816. aasta hingeloendi 46 lehekülge loeti läbi ja kontrolliti lehekülgede kokkuvõtete järgi, toimikute pealkirjad on Rahvusarhiivi avaandmetest, ajaleheartiklid DIGAR-ist ja kaardid Maa- ja Ruumiametilt ning Rahvusarhiivi kaardikogust. Mõnest olulisest allikast on teada ainult pealkiri: 1820. aasta pandinimistu, teenijate väärkohtlemise toimik ja vallavanema toimik ei ole digiteeritud.

Allikad
  • Keila kihelkonna hingeloendid 1816, Saku mõis ja Friedrichshoff: EAA.1864.2.VII-87, kaadrid 68–114 · Saaga
  • Eestimaa kubermanguvalitsuse toimikud EAA.30.1.5582, 8471, 10368, 10372, 13693, 14448, 17881, 18625, 23683, 23711, 23820, 26794; talurahva uue seaduse sisseseadmise komisjon EAA.39.1.357
  • H. Gustavson. Eesti tähtsamate joogitööstusettevõtete kujunemisetappidest. ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 1978, nr 3, lk 261–267 (pruulikoda 1820: EAA.2486.1.1142, lk 65p) · doi
  • J. Alta. Kuidas Saku mõisa sai nime. Päevaleht 2.05.1929 · DIGAR
  • Saku õlletehas 60-aastane. Uus Eesti 15.05.1936 · DIGAR
  • Charte des Gutes Sack, Feldmann 1846: EAA.854.4.830 · kaardiandmebaas
  • Rahvusarhiiv, Onomastika: nimede panemine, Saku mõis (Keila khk)
  • Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi poliisid, Saku mõis: EAA.3761.1.189 (poliis 5510), EAA.3761.1.202 (6855), EAA.3761.1.420 (17217)
  • Ajalehed DIGAR-ist: Eestimaa Kubermangu Teataja 26.08.1868, 22.11.1869, 7.07.1871, 6.09.1875; Wirulane 23.07.1885, 29.02.1888; Postimees 2.04.1888, 19.11.1888, 18.07.1889, 12.05.1890, 4.10.1890, 12.02.1891, 16.04.1891, 11.06.1892, 21.08.1892, 25.10.1893, 18.01.1894, 25.02.1894, 6.02.1895, 11.08.1895, 25.09.1895, 6.06.1896, 9.06.1897, 29.06.1898, 23.06.1899, 15.09.1899, 8.10.1899, 8.05.1898, 20.06.1900, 8.07.1900, 13.07.1900; Wirulane 2.08.1888; Eesti Postimees 12.05.1895, 14.10.1899, 6.07.1900; Saarlane 6.12.1888 · esimene rong · õllevabrik 1895 · müük 1875
  • Saku vallakool 1869: Saku Sõnumid, oktoober 2019
  • Trani koha sundmüük 1888–1889: EAA.858.1.4401
  • EKI kohanimeraamat; kultuurimälestiste register (Saku mõisa peahoone 2953, park 2954); pärandkultuuri andmebaas (RMK/Keskkonnaagentuur); Maa- ja Ruumiameti aadressiregister ja kaardid
  • Saku mõisa koduleht (omanikud 1765–1843, müük 1843)