KohaluguKohaajaloo raport

Mooste alevik ajalugu

• Vanim teade1627„Moysekatz“, vanim kirjapanek
• MõisMooste
• KihelkondPõlva

Sisukord

1. 1. Lühivastus
2. 2. Koha lugu
3. 3. Registriandmed
4. 4. Enne sõda siin olnud talu ja naabrid
5. 5. Ajajoon
6. 6. Omanikud ja elanikud
7. 7. Kaardid ja plaanid
8. 8. Hooned ja koht täna
9. 9. Ajalehtedes
10. 10. Fotod
11. 11. Ümbruskond
12. 12. Tõlgendused
13. 13. Tellimist väärt toimikud
14. 14. Mida ei leitud
15. 15. Kuidas ise edasi uurida
16. 16. Kirjandus
17. 17. Dokumendid
18. 18. Allikad

Koostatud 10.10.2026 · https://kohalugu.ee/kohad/mooste-alevik

1. Lühivastus

Mooste mõisa (saksa keeles Moisekatz) vanim kirjapanek on aastast 1627, kujul „Moysekatz“. Mõis rajati 16. sajandi lõpus Kirumpää lossipiirkonna külla, mille talud paiknesid hajali ümber Mooste järve. 1795. aasta hingeloendis on kõik mõisa 65 peret kirjas ühe küla, „Dorfe Moisekull“ all. Paljud tollased talunimed elavad edasi tänaste perekonna-, talu- ja tänavanimedena: Lodja, Porro, Arna, Polakesse, Raudsepa (Rautsöppa), Silgo, Vardja (Wardia), Hirmo ja Koosapoja.

Tänane alevik kasvas välja kolmest kihist. Esimene on von Nolckenite mõisakeskus, mis ehitati aastatel 1903–1915. Teine on pärast 1919. aasta võõrandamist moodustatud Mooste riigimõis ja 1920. aastatel järve ümber tekkinud Mooste asundus. Kolmas on Mooste (näidis)sovhoos aastatest 1941/1945–1990. Mooste sai alevikuks 1977. aastal.

2. Koha lugu

Mooste nimi tähendab arvatavasti „mõisakeste küla“. Kohanimeuurijate järgi pärineb see ajast, kui siin oli talupoegade küla, mitte veel mõis. Vanimad kirjapanekud on 1627 Moysekatz ja 1638 Moysekats. Kohalikus kõnes on nimi elanud kujudel Moost´e ja Moos‿katsi.

16. sajandi lõpus tekkis Kirumpää lossipiirkonna külla mõis. 1686. aasta kaardi järgi asus küla siis hajali ümber järve. Rootsi ajal vahetasid mõisa valdajad ja rentnikud sageli. 1680. aastate lõpust on säilinud mõisa rendile andmise toimik. Mõisa Rootsi-aegses kirjeldusraamatus on mõõdetud mõisa enda põllud. Sealsete sõnade järgi on mõisa põld „mustast liivaga segatud mullast, aluspõhi savi“. 1717 liideti Moostega Kauksi mõis. 1740–41 ostis Luunja ja Mooste mõisa Ernst von Münnich. (EKI kohanimeraamat; EAA.308.6.331; EAA.1646.2.102; EAA.1413.1.2)

1795. aasta hingeloendi koostas mõisainspektor 1. juunil, kui omanik oli krahv von Münnich. Loendis on kõik 65 talupere kirjas ühe küla, „In dem Dorfe Moisekull“ all. Mõisa all elas siis umbes 395 meest ja 357 naist (kokkuvõtterea lugemine on ebakindel). Peremeeste nimede ees on talunimed:

• mitu Porro, Wardia ja Rautsöppa (Raudsepa) peret;
• Lodja Jacob ja Lodja Jaan;
• Arna Andres;
• Blackse ehk Polakesse Peter;
• Hirmo Ado;
• Silgo Peter;
• Willeme Paap.

Kõrtsi pidas Polakesse Andres. Kauksi veski mölder ja mõisa kangur on samuti kirjas. Jaanimõisa ja Sophienhofi (Konkanurme) karjamõisades töötasid mõisa sulased. Mellini 1798. aasta atlases on mõis järve idakaldal ja sõna „Dorf“ (küla) läänekaldal. Seal on ka tänane Ellaküla ja 1920. aastate asundustalud. (EAA.1865.2.62/6; Mellin 1798)

1810. aastast kuulus mõis von Nolckenitele. Liivimaa maamarssal Gustav Fromhold von Nolcken (1815–1879) oli ka Kaagvere mõisa omanik. Pärimuse järgi kadus vana Mooste küla 19. sajandi keskel: Moisekatsi küla olevat „hävitatud ära“, osale peredest anti koht metsas ja teised läksid mujale. Seda jutustasid 20. sajandi alguses vanad mehed Mihkel Polakes ja Joosep Vardja. Nende perekonnanimed on samad kui 1795. aasta talunimed Polakesse ja Wardia. EKI andmed toetavad pärimust: vanad talunimed püsisid 19. sajandi esimese pooleni, kui mõisat arvatavasti laiendama hakati. 1860.–1880. aastate taluplaanidel on Mooste talud juba numbritega ümber mõõdetud ja hiljem talupoegadele müüdud: Lodja nr 2, Karro nr 6, Kosa nr 9, Arna nr 19, Polakesse nr 24 jt. Samu nimesid näitab Mooste valla 1926. aasta nimekiri. (folklore.ee pärimuskogu, nähtud ainult lõiku; EAA.2469.1.10302–10304; ERA.62.29)

Mõisa juures oli kool, mis entsüklopeedia järgi asutati 1800. aastal. Pärimuse järgi käis 1836. aastal koolis umbes 50 last. Mõisakõrts suleti umbes 1901. aastal ja avati uuesti uusaastapäeval 1910. 1898. aastal käisid kümmekond valla peremeest Võrus palumas luba vald kokku kutsuda, et kõrtsid kinni panna. Samal ajal lõhkusid joodikud Kauksi kõrtsis trepi ja leti. (Postimees 02.12.1898, 08.01.1910)

Kõige raskem päev oli 1905. aasta märtsi keskel. Talupoegade salk viis mõisa nõudmised, millega taheti oma majanduslikku olukorda kergendada. Nad nõudsid ka allkirjade korjamise eest kinni peetud mehe vabastamist. Parun Nolcken keeldus, rahva pihta anti tuld ja kaks inimest suri. 1906. aastal oli kohtu all 24 talupoega ja osa neist mõisteti vangi. Pärimuse järgi tõi soldatid mõisa „parun Axel Nolcken“, ajaleht nimetab ainult paruni nime. Üks ajaleht nimetas neid sündmusi Baltimaa talurahvarahutuste „esimesteks ettekuulutajateks“. (Päevaleht 20.04.1906; Postimees 10.01.1906)

Eduard Georg von Nolcken (1875–1941) oli Liivimaa maapäeva saadik ja 1916. aastal riiginõukogu liige. Tema ajal ehitati mõisakeskus täiesti uueks. August Reinbergi projekteeritud heimatstiilis peahoone valmis 1909. Selle ümber kerkisid viinavabrik, viinakelder, auruveski, meierei, tallid, kellatorniga piirdemüür jt, kokku umbes 23 hoonet. Aurumeierei rajamise luba sai parun 1913. aastal. Esimese maailmasõja ajal saadeti mõisa juures olnud küla kool 1914. aastal ajutiselt kinni, sest õpilasi oli vähe ja õpetaja kutsuti sõjaväkke. 1915. aastal valis vald uue vallavanema, Jaan Wigeli. Kirjasaatja kiitis, et valimine toimus esimest korda ilma „alkoholiliste eeltöödeta“. (mois.ee; Postimees 13.02.1913, 02.02.1915, 05.11.1915)

1919. aastal mõis võõrandati ja sellest sai Mooste riigimõis. Riigimõisas aretati punast tõukarja ja valget inglise sõugu sigu ning tegutses piiritusevabrik. 1923. aastal avati riigimõisas postijaam. Endisesse peahoonesse kolis 1920. aastal valla algkool (foto 1924). Ülejäänud mõisamaa jagati maata meestele ja endistele mõisatöölistele. Nii tekkis järve ümber Mooste asundus, mille väikesed, umbes viiehektarilised talud said nimed Järvemäe, Soe, Lillemäe, Pähna, Raudseppa, Kooli ja Kalda. 1931. aastal nimetati Moisekatsi vald ametlikult Mooste vallaks, „missuguse nime all rahwa seas walda alati on tuntud“. (Kaja 16.07.1931; ERA.63.23.2895; katastrikaart 1939)

1939. aasta loenduse talundilehed näitavad asunduse elu vahetult enne sõda. Järvemäe talu pidas 60-aastane Aleksander Silgo. Talus oli 4,7 ha maad, üks mära, üks lehm, siga, kaks lammast ja neli õunapuud. Talvel käis ta metsavedudel. Elamu ja laut olid märgitud 1880. aasta ehitiseks, seega olid need arvatavasti vanemad mõisahooned. Soe talus elas Joosep Sirna [?] perega. Seal oli kolm lehma, seitse siga ja 23 õunapuud ning piima viidi piimaühingusse. Lillemäe talul hobust polnudki. Soe ja Lillemäe majad ehitati aastatel 1927–28. Elektrit ja veevärki polnud üheski talus. Külas tegutsesid karskusselts Kaitsja (foto 1928), Isamaaliidu osakond, kes kavandas 1937. aastal kooli juurde lasteaeda, ja vabatahtlik tuletõrje. (ERA.1831.1.3519, kaadrid 358–423; Uus Eesti 31.03.1937)

1941. aastal tehti riigimõisast sovhoos ja 1945 taastati see. 1961. aastal sai sellest Mooste näidissovhoos: 1978 oli sovhoosil 6434 ha maad ja 1976 oli tal 410 töötajat. Sovhoos kasvatas kartulit, pidas piimakarja ja tootis rohujahu. Mõisahooned muutusid ladudeks ja tallist sai klubi. Juba 1957. aastal ehitati sovhoositöötajatele elamuid ja 1967. aastal pildistati uut kultuurimaja. Mooste sai 1977. aastal alevikuks. 1991–2017 oli see Mooste valla keskus.

1994. aastal müüdi mõis eraomanikele ja hooned jäid lagunema. 2000. aastate algul ostis vald mõisa tagasi. Peahoone taastati aastatel 2001–2005 ja seal tegutses Mooste Mõisakool. Karjalaudast sai Folgikoda, viinakeldris tegutseb rahvamuusikakool ja aprillis peetakse festivali Moisekatsi Elohelü. (Vikipeedia, nähtud ainult lõiku; Fotis; Mooste valla arengukava 2015–2022)

3. Registriandmed

• Tänane üksus: Mooste alevik, Põlva vald, Põlva maakond. Kuni 2017 oli see Mooste valla keskus. Mõisasüda asub umbes punktis 58°09′39″N 27°11′29″E (L-EST x≈687 850, y≈6 451 150).
• Alevik ei ole üks katastriüksus, seega kinnistu numbrit ja kõlvikuid ei ole.
• Elanikke oli 2000. aastal 464 (Eesti Entsüklopeedia).
• Haldusjaotus läbi aja:
  • kuni 1917: Liivimaa kubermang, Võru maakond, Põlva kihelkond, Mooste (Moisekatz) eramõis, rajatud 16. sajandi lõpul. Karjamõisad olid Uuemõisa (Neuhof), Konkanurme (Sophienhof) ja Jaanimõisa (Johannenhof);
  • vald: 1820 mõisavald, 1866 omaette vald. 1922 Moisekatsi vald, 1931 nimetati ümber Mooste vallaks, Võru maakond;
  • 1945 Mooste külanõukogu, 1959 Rasina külanõukogu. 1963 moodustati Mooste külanõukogu näidissovhoosi ja kolhoosi „Sõprus“ maadel;
  • 1977 alevik, 1991–2017 Mooste vald, alates 2017 Põlva vald.
• Kultuurimälestised: Mooste mõisa peahoone, park ja alleed, valitsejamaja, viinavabrik, viinakelder-elamu, auruveski katlamajaga, meierei, tallid, ait, kuivati, sepikoda, moonakatemaja, kellatorniga piirdemüür jt (reg nr 23751–23770). Lisaks on asulakoht (reg nr 11163).

4. Enne sõda siin olnud talu ja naabrid

Alevik ei ole vana talu, vaid mõisasüda ja selle ümber 1920. aastatel tekkinud asundus. 1939. aasta katastrikaardil (leht 31-55) on järve idakaldal „Mooste riigimõis A216“ koos mõisahoonetega. Läänekaldal on rida väikesi asundustalusid, lõunas Tartu–Räpina maantee ääres vallamaja ja Mooste vallamaa A92. A-tähega numbrid tähendavad, et kohad loodi 1919. aasta maareformi järel mõisamaast. 1939. aasta talundilehtedel on lahtris „Maareformiga loodud maaüksus“ maa liik alla kriipsutatud.

Asundus moodustati endiste mõisatööliste ja maata meeste maaga varustamiseks. Selle kohta on toimikud ERA.63.23.2895 (1924–1934) ja ERA.2633.1.281 (1926. aasta maasaajate nimekiri). Kalapüügikohtade kohta on toimik ERA.63.23.605.

5. Ajajoon

6. Omanikud ja elanikud

Kinnistusregistri tehinguid ei loetud. Mooste vanade talude päriseksostu lepingud on Liivimaa Maakrediitseltsi talukaartide ja kinnistusameti toimikutes (vt osa 15).

7. Kaardid ja plaanid

Sama koht läbi aja

13001798188419041937193920172022

Katastrikaart 1939Ortofoto täna

Lohista joont: vasakul Katastrikaart 1939, paremal Ortofoto täna.

Rahvusarhiivis on veel järgmised plaanid:

• 1912. aasta mõisa plaan EAA.2059.2.411 leht 2, mis ei ole digiteeritud, ja samast toimikust sissesõidutee situatsiooniplaan (leht 3);
• 1797 ja 1831 piirikaardid Vana-Koiola ja Moostega vaieldud metsade ja maade kohta (EAA.2072.3.58b ja 58c);
• 1865–1887 üksikute talude kaardid EAA.2469.1.10302–10304, näiteks Lodja nr 2, Karro nr 6, Kosa nr 9, Arna nr 19, Polakesse nr 24, Pikkasilla nr 28, Kiwwisaare nr 33 ja Porro nr 68;
• 1868. aasta Kauksi koolimaa kaart.

8. Hooned ja koht täna

• Mõisakompleks on mälestis. 1903/05–1915 ehitati umbes 23 hoonet, neist 20 on alles: peahoone, valitsejamaja, viinavabrik, viinakelder, auruveski, meierei, tallid, sepikoda, puutöökoda, kuivati, ait, moonakatemaja ja kellatorniga piirdemüür.
• Kasutus täna:
  • peahoones tegutses kool, mis liideti 2024/25 Põlva Kooliga;
  • karjalaudas on Folgikoda;
  • viinakeldris on rahvamuusikakool;
  • linakojas on külalistemaja.
• 1939. aasta talundilehe järgi oli Järvemäe asundustalu elamu ja laut ehitatud 1880. aastal, Soe ja Lillemäe hooned 1927–28.
• Ehitisregistrit ei päritud, sest alevikul pole ühte katastriüksust.

9. Ajalehtedes

10. Fotod

Teised fotod (lingid osas 18):

• Moisekatsi vallamaja 1978;
• Kauksi küla koolimaja 1868–1920, pildistatud 1960, naaberküla;
• sovhoosi individuaalelamud 1957;
• rohujahuvabrik 1973;
• parun G. F. von Nolcken.

11. Ümbruskond

Pärandkultuur:

• Tõprakabel (Tõpramägi): pärimuse järgi maeti siia mõisa põlengus hukkunud paruni kari.
• Koolikoht Säässaare külas Müüri talu aias: vana külakoolimaja, millest on alles vundamendikivid ja pärnad.
• Karjamõisad: Vahtsõmõisa ja Kontkanurmõ on hävinud, Moisekatsi karjamõis Laho külas on säilinud 50–90%.
• Säknalohu metsavahikoht.
• Kõtajärv: pärimuse järgi kukkus parun „kõtuli“ vette.
• Viisli „pooduskask“.
• Kaitseliidu lasketiir.

12. Tõlgendused

• Nimi. Oletus EKI järgi: algusosa on „mõis“ (mõisakeste küla). Nimi võis tähendada hajatalude või lapimaa kasutajate küla.
• Vana küla kadumine 19. sajandi keskel. Oletus, mis põhineb pärimusel ja EKI märkusel. Kirjalikku mõisaotsust ei leitud.
• Talunimedest said perekonnanimed. Oletus, sest 1795. aasta talunimed (Polakesse, Wardia, Silgo, Koosapoja tänav) esinevad hiljem perekonnanimedena.
• Ellaküla ja asundus asuvad vana „Dorfi“ kohal. Oletus, mis põhineb Mellini kaardil ja katastrikaardil.
• Järvemäe 1880. aasta hooned. Oletus, et need on mõisaaegsed. Leht ise seda ei ütle.
• Tõpramäe pärimuse põleng. Oletus, et see võib olla seotud 1881–1883 kohtuuurimisega mõisa tulekahju kohta.
• Väide „esmamainitud 1242“ (Eesti Entsüklopeedia). Kontrollimata, see läheb vastuollu EKI-ga.

13. Tellimist väärt toimikud

1. ERA.1831.1.3519: 1939. aasta talundilehed, Mooste asunduse talud kaadritel u 358–438. Digiteeritud.
2. EAA.1865.2.62/6, 62/19, 63/15, 64/12, 65/6, 65/21, EAA.1865.1.173: hingeloendid 1795–1858. Digiteeritud.
3. EAA.567.2.710 / EAA.567.1.254: vakuraamatud 1805 ja 1816, talud ja koormised. Digiteeritud: teadmata.
4. EAA.567.3.183: mõisa aktid 1715–1748, sh vakuraamat. Digiteeritud: teadmata.
5. EAA.1413: Mooste mõisa fond 1740–1928 (müügileping 1740, rendilepingud 1916–18, võõrandamine 1919–22). Ei ole digiteeritud.
6. ERA.1500: Mooste riigimõisa fond 1920–1940. Ei ole digiteeritud.
7. ERA.63.23.2895: mõisatööliste maaga varustamine 1924–34. Ei ole digiteeritud.
8. EAA.3147.1.174–240: Põlva koguduse personaalraamatud, kus on Mooste ja Kauksi. Digiteeritud.
9. VAMA.P-56: Mooste sovhoosi fond. Asub Valga arhiivis.
10. EAA.2059.2.411: mõisa plaan 1912. Ei ole digiteeritud.

14. Mida ei leitud

• 1686. aasta kaarti (EAA.308.2.104) kaardiandmebaasist ei leitud.
• Kirjeldusraamatus EAA.308.6.331 on ainult 2 kaadrit ja külade loendit seal ei ole.
• Moisekatsi vallakohtu protokolle ümberkirjutatud andmebaasis ei ole, leidus ainult Vana-Koiola omi.
• Ajalehtedest ei leitud mõisa 1881. aasta põlengu kirjeldust ega asunduse loomise teateid.
• Sovhoosiaega ajalehtede indeks ei kata.
• Folgikoja avamise täpset aega ja Mooste kodulooraamatu täisteksti ei leitud.
• Kooli A72, Kalda A71 ja riigimõisa talundilehte ei leitud.

15. Kuidas ise edasi uurida

1. Saaga, hingeloendid. EAA.1865.1.173 (1858) ja 1811. aasta köide näitavad, kas talud on juba jagatud uutesse küladesse.
2. Personaalraamatud. EAA.3147.1.199 (1871–80) ja .240 (1911–30) annavad talude kaupa pered ja sünniajad.
3. Talundilehed. ERA.1831.1.3519, kaadrid 300–357 ja 439–592: sealt otsida Kooli, Kalda ja Vastsemõisa talu.
4. Vakuraamatud. EAA.567 vakuraamatud 1805/1816 näitavad 19. sajandi alguse talusid koos koormistega.
5. Mooste valla perekonnaseisuaktid 1926–1943: ERA.5201.3.906–909.
6. Pärimus. Folklore.ee lehelt „Ajalooline traditsioon Põlva kihelkonnast“ saab kontrollida koguja nime ja ERA viite.

16. Kirjandus

• Aivar Roop (koost.), Mooste mõis minevikust tänapäeva, 19 lk, aasta teadmata.
• Miili Valner, „Moisekatsi-Mooste mõis läbi aegade“, 2006.
• Võrumaa mõisad, lk 174–179 „Mooste mõis“.
• Mooste valla arengukava 2015–2022 (ajalugu lk 3–5): PDF.
• ESTER: otsing „Mooste ajalugu“ (www.ester.ee).

17. Dokumendid

EAA.308.6.331, kaader 2 (rootsi keeles, 17. saj). Lugemine on ebakindel, sest skaneering on madala eraldusvõimega.

• Originaal: „Hoffz åkret befinnes wara af s[wart?] sandt blandat mull jord, Grunden är af Lera.“
• Tõlge: „Mõisa põld on mustast [?] liivaga segatud mullast, aluspõhi on savi.“ Suurus 39½ tündrimaad, 2. klass.

EAA.1865.2.62/6, kaader 3 (saksa keeles, 1795). Pealkiri „In dem Dorfe Moisekull“ tähendab „Mõisakülas“. Selle all on 65 peremeest.

18. Allikad

• AIS:
  • EAA.308.6.331 (Saaga);
  • EAA.1865.2.62/6 (Saaga);
  • ERA.1831.1.3519 (Saaga);
  • EAA.1413, ERA.1500, ERA.62.29.2050, ERA.63.23.2895, EAA.1646.2.102, EAA.567.3.183.
• Kaardiandmebaas: EAA.2059.1.786, EAA.2059.2.411, Lodja talukaart.
• Fotis: 244320, 486645, 24996, 1150048, 470336.
• Veeb: mois.ee (mois.ee), moostemois.ee (www.moostemois.ee), Vikipeedia: Mooste mõis (nähtud ainult lõiku), folklore.ee: Põlva khk (www.folklore.ee) (nähtud ainult lõiku), Muinsuskaitse register: peahoone.
• Muud: EKI kohanimeraamat „Mooste“; X-GIS ajalooline haldusjaotus; ajaleheviited on osas 9.