KohaluguKohaajaloo raport

Tammemäe küla ja Tammemäe kõrts (Saku vald): ajalugu

• Vanim teade1690Saku ja Kurna mõisa piirikaardid
• MõisSaku
• KihelkondKeila

Sisukord

1. 1. Lühivastus
2. 2. Koha lugu
3. 3. Registriandmed
4. 4. Enne sõda siin olnud kõrtsikoht ja naabrid
5. 5. Ajajoon
6. 6. Omanikud ja elanikud
7. 7. Kaardid ja plaanid
8. 8. Hooned ja koht täna
9. 9. Ajalehtedes
10. 10. Fotod
11. 11. Ümbruskond
12. 12. Tõlgendused
13. 13. Tellimist väärt toimikud
14. 14. Mida ei leitud
15. 15. Kuidas ise edasi uurida
16. 16. Kirjandus
17. 17. Dokumendid
18. 18. Allikad

Koostatud 10.10.2026 · https://kohalugu.ee/kohad/tammemae-kula

1. Lühivastus

Tammemäe küla on saanud nime Tammemäe kõrtsist. Kõige vanem kindel allikas on Mellini atlas aastast 1798, kus kõrtsimärgi juures on nimi „Tamena“. Kõrts seisis Saku mõisa maal Tallinna–Saku tee ääres umbes ühe versta kaugusel Saku jaamast Tallinna poole. Allikate järgi tegutses see vähemalt 1881–1909 kõrtsina ja 1922–1938 õllemüügi- ning väljasõidurestoranina „Saku-Tammemäe“. Restorani pidasid Saku õlletehaste AS, Johannes Goldmann (1928–1933) ja Hermann Kogermann (1933 – vähemalt 1936).

Küla ise tekkis hiljem. Kõrtsi juurde rajati 1901 raudteepeatus, 1913 tehti plaan rajada siia aedlinn ja nõukogude ajal oli siin „Saku-Tammemäe“ asula. Ametlikuks külaks sai Tammemäe 1997. aastal, enne seda oli see Männiku küla osa (EKI kohanimeraamat).

2. Koha lugu

Tammemäe on maantee ja kõrtsi küla. Tallinnast lõunasse Saku poole viinud tee läbis 18. sajandil Saku mõisa metsi ja nõmmesid. Umbes poolel teel, enne mõisasüdant, oli kõrts. Ludwig August Mellini atlases, mis ilmus 1798, on selle juures kõrtsilipp ja nimi „Tamena“. Pool sajandit hiljem joonestas maamõõtja Feldmann Saku mõisa kaardi, kus on teeäärse hoone juures kirjas „Tammemae“. Vene üheverstane kaart näitab 1899 samal kohal „К. Таммемя“, see tähendab Tammemäe kõrtsi. EKI kohanimeraamatu järgi on küla saanud nime kõrtsilt ja kõrtsi nimi tuleb tõenäoliselt loodusnimest. Ümbruskond oli metsane: 1930. aastate katastrikaardil on kõrtsikoht riigimetsa, Tallinna metskonna Saku metsandiku keskel. (Mellin 1798; Saku mõisa kaart EAA.854.4.830; üheverstane kaart 1899; katastrikaart 1932)

Kõrtsi tõid ellu teekäijad. Kõige elavamalt näitavad seda Saku ja Jälgimäe vallakohtu protokollid 1880. aastatest. 1881. aasta veebruaris sõitis Hageri kiriku juurest pärit kaupmees Georg Jagubson koormaga linnast koju. Tema järel sõitis tühja saaniga Adila Hendriko peremees Jaan Mattisen, kes nõudis teed, sõimas kaupmeest ja kiitles sajarublase rahaga taskus. Nii sõideti „kunni Tamme mäe kortsi jure, ja seal lahkund“. Mattisen pidi maksma 3 rubla valuraha. Kaks aastat hiljem, 3. jaanuari õhtul 1883, astus Hageri köstri sulane Hans Ülewain linnast tulles kõrtsi. Seal olid Maidla mehed, kes vedasid viinavooriga viina linna. Mehed tõmbasid ta pikali ja vedasid mööda maad, nii et jalg sai vigastada. Kui appi tuli Üksnurme mees Johan Miilberg, löödi ka teda. Üks viinavedajatest ütles kohtus, et oli läinud „kortsi sisse õlut jooma“. (Saku kogukonnakohus 14.02.1881 ja 04.01.1883)

Kõrtsmiku nime on leitud ainult ühest kohtuasjast. 1881. aasta sügisel kaebas Jälgimäe mõisnik von Glehn, et „Sakko Tammemäe körtsmik Mennof“ oli rentinud mõisa rohuaia ja jäänud 20 rubla võlgu. Kõrtsmik kohtusse ei tulnud ja asi anti edasi kõrgemale kohtule. Eesnime protokoll ei anna. 1858. aasta Saku mõisa hingeloendis Tammemäe kõrtsi ei ole. Sealt leiti ainult Tõdva, Jaani[?] ja Kiisa[?] kõrtsid, nii et 1850. aastate kõrtsirahva nimed on teadmata. (Jälgimäe vallakohus 13.10. ja 03.11.1881; EAA.3072.1.2)

Kõrtsi juures varastati hobuseid. 22. aprilli öösel 1888 viidi kõrtsist punase laukpäise mära koos uue vankriga. 1925. aasta talvel kadus hobune koos reega sel ajal, kui omanik käis kõrtsis sooja saamas. (Postimees 29.04.1888; Päevaleht 11.03.1925)

Sajandivahetusel tuli raudtee. 1901. aasta mais kirjutati, et rongid peatuvad „nüüd ka Tammemäe kõrtsi juures, werst maad siin pool Sakku“, kus oli selleks tehtud platvorm. Nii sai kõrtsist ka linnarahva väljasõidukoht. 1907 sõitsid Tallinnast „suvised erasõidud Sakku Tammemäele“. 1913 leppisid Tallinna ametnikud ja õpetajad Saku mõisaga kokku, et ostavad raudtee äärest üle 450 tiinu maad. See maa ulatus raudtee mõlemal pool neli versta „Tammemäe kõrtsini“, ja leht kirjutas, et sünnib ilmselt „esimene aialinn Tallinna ümbruses“. Aedlinna sai nimeks Romanowski ehk Romanowo. Esimese maailmasõja järel, aprillis 1919, müüdi oksjonil barakke ja muid ehitisi, mis seisid „Romanowski aialinnas Saku mõisa juures ja Tammemäe kõrtsi juures“. (Eesti Postimees 31.05.1901; Päevaleht 30.05.1907; Tallinna Teataja 02.03.1913; Maaliit 02.04.1919)

Vabariigi ajal sai vanast trahterist restoran. 1922 kirjutati, et „Tammemägi“ on endine rahuaegne trahter, mis vajab suurt remonti, ja et Saku õllevabrik tahab sinna avada õllemüügi. Pärast maareformi kuulus kõrtsikoht riigile. 1929. aasta lehe järgi rentis põllutööministeerium hoone Saku õllevabrikule ja vabrik andis selle edasi rendile Johannes Goldmannile. Tema vend, 19-aastane Alfred, pidi 1928. aasta jaanuaris kõrtsis laupäeval viiulit mängima. Teel olid nad „napsitanud“ ja Alfred sattus kuidagi Männiku laskemoonaladude traataia taha, kust tunnimees ta kinni võttis. Restoranis peeti jaanilaupäevi jaanitule, ilutulestiku, puhkpilliorkestri ja muru peal tantsuga. Sinna sõitsid Tallinna kaupmeeste selts, autoklubi ja mootorsportlased, ja Tammemäel peeti ka Saku laatu. 1937. aasta kuulutus nimetas seda „parimaks linnaümbruse väljasõidurestoraniks“ metsa serval, kus olid suur rõdu, aed ja eraldi kabinetid. Elu ei olnud alati rahulik: 1933 vigastati restoranis ühe naise jalga ja 1934 kakeldi restorani ees. 1933 andis Goldmann restorani üle Hermann Kogermannile. (Tallinna Teataja 18.01.1922; Kaja 14.04.1929; Päevaleht 20.01.1928, 23.06.1928, 30.04.1933, 22.05.1937; Esmaspäev 19.06.1933)

1936 andis Saku vallavolikogu Kogermannile nõusoleku restorani pidada neli aastat. Viimane leitud restoranikuulutus on 1938. aasta algusest. 1938 läks ala Tõdva valla alla ja 1940. aasta aprillis peeti laata „Tammemäel Tõdva vallas“. Arvatavasti lõppes restoran 1940. aasta paiku, sest nõusolek kehtis nii kaua, aga sulgemise teadet ei leitud. Nõukogude ajal peeti Saku külanõukogus majapidamisraamatuid „Saku-Tammemäe ja raudtee majade“ kohta. Kõrtsihoonest ei ole tänaseks maastikul jälgi. Kõrtsi kohast põhja pool on maantee sõlm, külas on suured liivakarjäärid ja karjäärist on saanud Tammemäe järv. (Uus Eesti 26.09.1936; Järva Teataja 10.04.1940; LVMA.470HA.1ma.416; pärandkultuuri andmebaas)

3. Registriandmed

• Koht: Tammemäe küla, Saku vald, Harju maakond. Küla keskpunkt on 59°18′44″N, 24°40′58″E (KNAB).
• Küla staatus: ametlik küla alates 1997, varem Männiku küla osa (EKI kohanimeraamat).
• Kõrtsi ligikaudne asukoht: L-EST97 x ≈ 538 790, y ≈ 6 575 080. See on oletus: asukoht on loetud 1899. ja 1925. aasta kaardilt ning 1932. aasta katastrikaardilt, täpsus umbes ±50 m. Täna on see Päästekeskuse tee ja tankla ümbrus.
• Kinnistu ja kõlvikud: küla kohta ei ole. Kõrtsikoha 1935. aasta kinnistu on nr 12862 (EAA.2840.1.33129).
• Haldusjaotus läbi aja:
  • kuni 1917: Eestimaa kubermang, Harju maakond, Keila kihelkond, Saku mõis (saksa Sack, eramõis, teateid 1489);
  • 1922: Saku vald;
  • 1938: Tõdva vald;
  • 1959: Saue külanõukogu, Keila rajoon (X-GIS ajalooline kiht);
  • 1966–1973 majapidamisraamatud on Saku külanõukogu all;
  • täna Saku vald.

4. Enne sõda siin olnud kõrtsikoht ja naabrid

1932. aasta katastrikaart (leht 8-30) näitab kõrtsi kohal tee ja raudtee vahel kahte väikest krunti, A62 ja A63. Mõlema peal on hooned. Ümberringi on riigimets: Tallinna metskond, Saku metsandik, kvartalid 10 ja 11. A-täht ja kirjeldus näitavad, et need krundid tehti pärast 1919. aasta maareformi Saku mõisa maast.

Maakorraldustoimik ERA.62.2.8274 (1938) räägib „Saku mõisa maakohast nr 62 ja Tammemäe kõrtsi kohast nr 63“ ning nende piiri ristikivide ümberpaigutamisest Saku–Nõmme tee ääres. Seega oli kõrts krundil nr 63 ja tee, mille ääres see seisis, oli 1938. aastal Saku–Nõmme tee.

1935. aasta kinnistutoimiku pealkiri on „Tammemäe kõrtsikoha nr. A 64“, kinnistu nr 12862 (EAA.2840.1.33129). Number 64 ei klapi kaardi ja teiste toimikutega, kus on 63. Kas see on kirjaviga või hilisem ümbernummerdamine, tuleb toimikust kontrollida.

5. Ajajoon

6. Omanikud ja elanikud

Kõrtsi külalised kohtuprotokollides:

• kaupmees Georg Jagubson Hagerist (1881);
• Jaan Mattisen, Adila Hendriko peremees (1881);
• Hageri köstri sulane Hans Ülewain, Üksnurme mees Johan Miilberg ning Maidla viinavedajad Jaan Saar, Hans Kummer, Hans Leemann ja Mihkel Kuusberg (1883).

Kinnistusregistri tehinguid ei loetud (vt osa 15).

7. Kaardid ja plaanid

Sama koht läbi aja

17981846188418991925193219932017–20242022

Katastrikaart 1932Ortofoto täna

Lohista joont: vasakul Katastrikaart 1932, paremal Ortofoto täna.

8. Hooned ja koht täna

Kõrtsihoonet ei ole alles. Pärandkultuuri andmebaas (inventeeritud 23.01.2020) märgib Tammemäe kõrtsi hävinuks, maastikul jälgi ei ole. 1990. aastate aerofotol on kõrtsi kohas teede kolmnurgas veel mõni elamu ja aiamaa. Täna on seal tankla ja ärihooned. Hooneregistris on 1996. aastast toimik „Tammemäe tankla“ (LVMA.888.1.28782).

LiDAR-reljeefil paistavad kõrtsikoha ümber metsas siksakilised kaevikud. Pärandkultuuri andmebaas märgib piirkonnas Esimese maailmasõja ja hilisemaid kaevikuid ning Peeter Suure merekindluse positsioone. Kõrtsi vundamenti reljeefil kindlalt ei eristu.

9. Ajalehtedes

Märkus: osa 1888., 1907., 1913. ja 1930.–1938. aasta lühiteadetest on loetud ainult otsingulõigu järgi (vt osa 14).

10. Fotod

Tammemäe kõrtsist ega restoranist Fotises fotot ei leitud. Otsing „Tammemäe“ andis ainult samanimelisi inimesi. Allpool on kaks fotot naabrusest.

Pärandkultuuri andmebaasis on foto kõrtsikoha praegusest vaatest: https://pk.rmk.ee/parandkultuur/KB/KB145.jpg

11. Ümbruskond

Pärandkultuur (RMK):

• Tammemäe kõrts: hävinud, kirjeldus raamatust Talving 2019.
• Tammemäe raudteejaam: säilinud 50–90%, kirjeldus raamatust Helme 2003.
• Saku metskonna kontor: säilinud 50–90%.
• Kaevikud ja Peeter Suure merekindluse positsioonivarjend.
• Lubjaahju metsavahikoht, Saku paemurd ning Tänassilma küla põlise küla koht.

Mälestised:

• Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni rooduvarjendid nr 1–5 ja tunnelisüsteem (1913–1917, reg nr 8883–8889);
• Saku mõisa peahoone (1830, reg 2953) ja park (2954);
• Juuliku villa (2952);
• kultusekivi (18933).

12. Tõlgendused

• Nimi. Oletus: kõrtsi nimi tuleb tammedega küngast tähistavast loodusnimest. EKI peab seda tõenäoliseks; Mellini „Tamena“ on sama nime saksapärane kirjapilt.
• Kõrts oli tee pärast. Järeldus: kõik 19. sajandi episoodid on seotud teekäijatega: linnast koju sõitjad, viinavoor linna, hobuste vargused. Kõrts oli Tallinna ja Saku vahel peatuskoht.
• Puudumine 1858. a hingeloendist. Oletus: kõrtsmik võis olla vaba seisuse inimene või kirja pandud mujal. Allikas seda ei ütle.
• Vaheaeg 1914–1921. Oletus: 1922 nimetati kõrtsi „endiseks rahuaegseks trahteriks“, mis vajab suurt remonti. See viitab, et maailmasõja ja Vabadussõja ajal kõrts ei tegutsenud.
• 1919 barakid. Oletus: barakid olid seotud Peeter Suure merekindluse ehitusega. Selle poolt räägivad oksjoniteates nimetatud „ehituse-jaoskonnad“ ja lähedal olevad merekindluse varjendid.
• Metskonna kontor. Oletus, tõendamata: 1924 taheti kõrtsiruume anda „metsaülematele“, ja külas on pärandkultuuriobjekt „Saku metskonna kontor“. Et kõrtsihoonest sai metskonna kontor, ükski allikas ei ütle.

13. Tellimist väärt toimikud

1. ERA.63.10.8445 – „Tammemäe kõrtsi krunt nr. 63“ (Riigimaade ja Metsade Valitsus, riigi renditalude toimikud). Sealt võib leida rentnikud, rendilepingud ja hoonete kirjelduse. Rahvusarhiiv, Tallinn; digiteeritud: ei.
2. EAA.2840.1.33129 – Saku mõisast eraldatud „Tammemäe kõrtsikoht nr. A 64“, kinnistu nr 12862, 1935 (Tallinna kinnistusamet). Sealt võib leida omandi- või ostulepingu. Tartu; digiteeritud: ei.
3. ERA.891.2.14530 – restoran „Tammemäe“, Johannes Goldmann, 1931–1933, ja ERA.891.2.16622 – restoran „Saku-Tammemäe“, Hermann Kogerman, 1933 (Kaubandus-Tööstuskoda). Digiteeritud: teadmata.
4. ERA.62.2.8274 – maakoht nr 62 ja Tammemäe kõrtsi koht nr 63, Saku–Nõmme tee piirikivid, 1938. Digiteeritud: ei.
5. EAA.30.1.8440 – „Akte betreffend den abgebrannten Krug unter dem Gute Sack“, 1827. Kontrollida, kas räägib Tammemäe kõrtsist. Digiteeritud: ei.
6. TLA.98.1.11 – Saku vallast Tõdva valla alla mineva ala elanike nimekiri 15.12.1938 ja TLA.92.1.12 Saku valla elanike nimekiri 1938. Sealt võib leida Tammemäe elanikud vahetult enne sõda. Digiteeritud: teadmata.
7. LVMA.470HA.1ma.244, .416, .563 – Saku külanõukogu majapidamisraamatud „Saku-Tammemäe (ja raudtee majad)“ 1966–1973. Digiteeritud: ei.
8. ERA.62.2.1016, ERA.62.2.1017, ERA.62.4.1092 – Saku mõisa maakorraldus ja suvilakrundid 1926–1931.
9. EAA.854.4.113 – „Продольная профиль от города Ревеля до мызы Сак“, 1899, raudtee pikiprofiil Tallinnast Saku mõisani. EAA.1.2.501 l 21 – Kurna ja Saku piirikaart 1690 (digiteerimata).

14. Mida ei leitud

• 1858. aasta hingeloend: Tammemäe kõrtsi Saku hingeloendis (EAA.3072.1.2) ei ole. Varasemaid Saku revisjone (EAA.1864) otsing ei leidnud, ei nimekujudega „Saku“ ega „Sack“.
• Personaalraamatud: Keila koguduse personaalraamatutes EAA.1214.1.181 ja .183 on Saku pered perekonnanimede järgi. Tammemäe kõrtsi lehte ei ole. Köite 183 Saku osa, kaadrid u 72–86, jäi lõpuni läbi vaatamata.
• Kõrtsmike nimed: kõrtsmik „Mennofi“ eesnime ega 1840.–1870. aastate kõrtsmikke ei leitud. Ajalehtedes „Mennof“ ei esine.
• Rajamine, sulgemine ja hoone hävimine: kõrtsi rajamise aastat, restorani sulgemise teadet ega hoone hävimise aega ei leitud.
• Fotod: Fotises fotot kõrtsist või restoranist ei ole.
• Lugemata või kontrollimata:
  • 1923–1944 kinnistusregistri lehte kinnistu 12862 kohta ei loetud, sest registriköidet AIS-i otsing ei leidnud;
  • mitut 1907., 1913. ja 1930.–1938. aasta lühiteadet on loetud ainult otsingulõigu järgi;
  • Päevaleht 19.07.1913 Saku lõik ei olnud indeksi tekstis;
  • Talvingu raamatu „Eesti kõrtsid“ teksti ega Saku Sõnumeid veebist ei õnnestunud lugeda, sest otsingulimiit sai täis.

15. Kuidas ise edasi uurida

1. Kinnistutoimik ja register. Telli EAA.2840.1.33129 (kinnistu 12862). Kinnistusregistrist (Tallinna kinnistusamet, EAA.2840) leiad 1935. aasta järgsed omanikud, ostuhinna ja pandid. Küsi uurimissaalist, milline registriköide katab numbrid 12000–13000.
2. Riigirendi toimik. ERA.63.10.8445 on parim allikas rentnike kohta aastatel 1920–1935.
3. Vallakohtud. Saaga: EAA.3073.1.1 (Saku kogukonnakohus 1871–1884) ja EAA.2644.1.4. Kõrtsmik Mennofi kohta võib Saku köites olla rohkem protokolle aastast 1881; seda köidet ei sirvitud kaader-kaadrilt.
4. Personaalraamat. EAA.1214.1.183: Saku lehed lk 79–96 on kaadritel u 72–85 tagurpidi köidetud. Otsi vasaku serva elukohamärkustest sõnu „Tammemäe“ või „Krug“ ning nimesid Goldmann, Kogermann ja Muuska. Sealt saad sünniajad ja pereliikmed.
5. Hingeloendid enne 1858. Küsi uurimissaalist Saku (Sack) mõisa 1782–1850 revisjonilehti fondis EAA.1864. Kõrts võib seal olla nime „Tammemäggi Krug“ all.
6. Elanikud 1938. TLA.98.1.11 näitab, kes elasid Tammemäel vahetult enne sõda.
7. Ajalehed. DIGAR-is otsi „Saku-Tammemäe“ ja „Tammemäe restoran“: DIGAR. Kuulutuste kohta vaata pilti, mitte ainult OCR-teksti.

16. Kirjandus

• Hanno Talving, Eesti kõrtsid, 2019. Pärandkultuuri kirje „Tammemäe kõrts“ allikas. ESTER (www.ester.ee)
• Mehis Helme, Eesti raudteejaamad, 2003. Tammemäe jaama kirjelduse allikas.
• Saku valla ajaraamat, Saku vallaraamatukogu koduloo kogu kirje: https://saku.webriks.ee?action=104&tid=165705. Sisu ei loetud. ESTER (www.ester.ee)
• Saku vallaraamatukogu koduloo artiklid: https://lib.sakuvald.ee/kodulugu/artiklid-ja-raamatud/
• EKI kohanimeraamat, artikkel „Tammemäe“.

17. Dokumendid

1. Jälgimäe vallakohus, 13.10.1881 (EAA.2644.1.4, kaader 89, parem lk)

„…et Sakko Tammemäe körtsmik Mennof olla mõisa rohuaja rentinud, aga pidada 20 rubla maksmata“

Tänapäeva keeles: Saku Tammemäe kõrtsmik Mennof olevat rentinud mõisa (Jälgimäe) köögiviljaaia ja jäänud 20 rubla maksmata.

2. Saku kogukonnakohus, 04.01.1883 (EAA.3073.1.1, kaadrid 74–75)

„Linnast tulles Tammemäe körtsi ees näinud, et mehed unnikus ühe mehe kallal olnud“

Tänapäeva keeles: linnast tulles nägi ta Tammemäe kõrtsi ees, et mehed olid hunnikus ühe mehe kallal.

3. Saku kogukonnakohus, 14.02.1881 (EAA.3073.1.1, kaader 64)

„ja nenda tulnud nemmad kunni Tamme mäe kortsi jure, ja seal lahkund“

Tänapäeva keeles: ja nii tulnud nad kuni Tammemäe kõrtsini ja seal läinud lahku.

4. Eesti Postimees, 31.05.1901

„Nüüd peatawad rongid ka Tammemäe kõrtsi juures, werst maad siin pool Sakku, kuhu selleks plattworm on seatud.“

Tänapäeva keeles: nüüd peatuvad rongid ka Tammemäe kõrtsi juures, verst maad Tallinna pool Sakku, kuhu on selleks tehtud platvorm.

18. Allikad

Arhiiv (AIS):

• EAA.2840.1.33129
• ERA.63.10.8445
• ERA.62.2.8274
• ERA.891.2.14530
• ERA.891.2.16622
• EAA.30.1.8440
• ERA.63.10.8461
• ERA.63.9.783
• TLA.98.1.11
• TLA.92.1.12
• LVMA.470HA.1ma.416
• LVMA.888.1.28782

Saaga:

• EAA.3072.1.2 (Saku hingeloend 1858)
• EAA.3073.1.1
• EAA.2644.1.4
• EAA.1214.1.181
• EAA.1214.1.183

Vallakohtute andmebaas:

• id=111387
• id=111426
• id=108076
• id=108078

Kaardiandmebaas:

• Karte des Gutes Sack, EAA.854.4.830
• Grenzkarte Curnal–Sack 1690
• Grenzkarte Cournal–Sack 1753
• Sack–Kurna piirikaart 1753
• Raudtee pikiprofiil 1899

Ajalehed (DIGAR): lingid on osas 9.

Fotis:

• 1069182
• 200411

Muud:

• X-GIS: maainfo, ajalooline (kaardikihid: Mellin, Schmidt, üheverstane, EW 1:25 000, katastrikaart, ortofotod, LiDAR)
• EKI: Tammemäe
• Pärandkultuur: Tammemäe kõrtsi foto KB145 (pk.rmk.ee)
• Muinsuskaitse: Saku mõis 2953, rooduvarjend 8883